Ulrike Morel
Olin 6-aastane, kui vanemad mind võistlustantsu tundi viisid. Minu pidev peegli ees keerutamine andis neile aimu, mis mind huvitab. See inimese liikumise uurimine ning mõtestamine on mind saatnud nii Tartu Ülikooli psühholoogia kui Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti õpingutes. Olen liigutanud nii lauljaid G. Otsa nim. Muusikakoolis kui pillimängijaid kaitseväe orkestris, näitlejaid lavastustes kui lapsi tantsupidudel. Praegu olen tantsuõpetaja Rahumäe Põhikoolis. Nõmme Kultuurikeskuses juhendame koos Heliga idamaiste rütmide saatel Alhambrat.
Mis on sinu hobid?
Mu töö ongi minu hobi. Veel meeldib väga lugeda, uurida, õppida.
Mis motiveerib sind tegutsema?
Huvi inimeste vastu ning ka vajadus nähtut mõtestada.
Mis on sinu lemmikraamat, – muusika?
Lemmikraamatuid on palju – hetkel öökapil A. Hanseni “Tugev aju – kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad”. Lemmikmuusika sõltub meeleolust, kohast kus viibin ja inimestest kes mu ümber.
Mille üle sa viimati südamest naersid?
Laste ütlused võivad igasse päeva nalja ja naeru tuua.
Millest sa unistad?
Et viirus kaoks ja saaks jälle saalis tunde teha.
Kelleks sa väiksena tahtsid saada?
Õpetajaks.
Milleks sul on nüüd, praegusel distantsajal aega?
Osaleda läbi veebi põnevatel koolitustel. Koristada kodu 🙂
Kuidas sattusid Nõmme Kultuurikeskusesse tööle, huviringi juhendama, huviringis osalema?
Sattusin läbi Riina Aro kõhutantsutundide. Köitis see liikumine, muusika, kostüümid. See oli väga hea võimalus laps saalinurka mängima panna ja ise oma treenitust parandada. Hiljem juba ise treenerina tegutseda.
Milline seik või üritus kultuurikeskuses on kõige eredamalt meeles?
See sagin ja sädelus ja põnevus ja rõõmsad näod nii lava peal kui ees, mis Alhambra kontsertidega kaasnevad on ikka kuidagi väga omad ja erilised 🙂
Mis teeb Nõmme Kultuurikeskuse eriliseks?
Naeratused, sõbralikkus, soojus, abivalmidus, kodulähedus.