Kaie Seger

Olen põline pärnakas, kelle haridustee ja toimetamised on peaasjalikult seotud tantsuga, tantsuga ja veel kord tantsuga! 😉

Haridustee ja tantsulis-töised toimetamised:
1989 – lõpetasin Pärnu I Keskkooli (inglise keele eriklassi)
1985 – 91 – rahvatantsuansambli “Kajakas” tantsija (algul neidude rühmas, hiljem segarühmas)
1988 – 90 – rahvatantsuansambli “Kajakas” neidude stuudiorühma juhendaja
1991 – lõpetasin Eesti Rahvatantsujuhtide Kaugõppekooli
1995 – lõpetasin Viljandi Kultuurikolledzi tantsujuhtimise eriala
1993 – 2002 – kantritantsutrupi “Western & Waltser” juhendaja ja tantsija
1993 – 1997 – aeroobikatreener Pärnus ja Tallinnas
1996 – 1999 – traditsioonilise Pärnu Kantrifestivali peakorraldaja
1997 – ……. – linetantsu nn. Maaletooja (avalikult rahvale õpetamine jne)
2000 – 2009 – tantsutrupi “Blue Hats” vedur ja tantsiv vagun
2000 – 2003 – Eesti Kantritantsu Festivali peakorraldaja
2004 – 2009 – Eesti Linetantsu Festivali peakorraldaja
2004 – ……. – ratastooli linetantsu “maaletooja”, tantsutruppide “Silver Wheels”
juhendaja (Pärnus, Tallinnas)
2005 – ……. – noorte linetantsutrupi “Kickin´ Chicks” vedur
2008 – ……. – naisrahvatantsurühma “Nooruse Vöö” juhendaja ja tantsija

Tähtsamad saavutused rahvusvahelistel linetantsuvõistlustel:
2003, jaan – UCWDC World Championships XI (Nashville, Tennessee, USA) – I koht
2008, jaan – WCDF World Championships (Kalkar, Germany) – II koht

* Pärnu Aasta Naine 2004 *

Alates 1998. aastast kuni tänase päevani õpetan pühapäeviti tantsuhimulistele Nõmme Kultuurikeskuses linetantsu.
Alates 2016. aastast töötan Lindi Lasteaed-Algkoolis kehalise kasvatuse ja tantsuõpetajana, täites samas ka huvijuhi kohuseid.

Mis on sinu hobid?
Juba väga noorena tegin tutvust pildistamise ja piltide ilmutamisega ning pean end seni hobifotograafiks. Alates 2020 kevadest tegelen koos noorema tütre Emmaliisaga “Geocachinguga” (Peopeitusega).

Mis motiveerib sind tegutsema?
Inimeste õnnelikuks tegemine 🙂

Mis on sinu lemmikraamat, – muusika, -film, -loom vms?
Need kõikse lemmikumad raamatud nooruseajast olid “Väike prints”, “Krabat”, Timm Thaler ehk müüdud naer”. Armastan neid seni. Tegelikult on lemmikuid veelgi, kuid kuna lugesin noorena väga palju, on raske neid kõiki välja tuua. Kuni tänaseni armastan end õhtuti magama lugeda kui just enne unne ei kuku. Muusikaga on mul justkui sõltlase suhe – ei oska ilma selleta elada. Lemmikuid öelda ei suudaks, sest kuulan väga erinevat muusikat ning naudin neid źanriliselt seinast seina. Lemmikuid filme on samuti palju, eelistan neid vaadata kinos, mitte kodus televiisorist. Olen heade ulmekate austaja. Siiski, siiski – seni troonib mu lemmikute filmide edetabeli tipus “Vanilla Sky”.

Kus on sinu lemmikpaik?
Kodu, kodu ja veel kord KODU 🙂 …. ning Ruhnu saar.

Mis on sinu viimase aja eriline elamus?
Elamusi on pea igas päevas! Sain 2020 maikuus esmakordselt vanaemaks!

Mille üle sa viimati südamest naersid?
Ei mäleta, sest naerda saab palju ja suht tihti, eriti tore on naerda enda üle.

Millest sa unistad?
Lendamisest ….

Milline leiutis teeks sinu elu lihtsamaks?
Teleporteerumise agregaat. 😉

Kelleks sa väiksena tahtsid saada?
Õpetajaks. Tähtede uurijaks. Näitlejaks.

Mida sa ütleksid 18-aastasele iseendale?
Midagi ei ütleks. Las aga saab oma piitsad & präänikud omal ajal ise kätte. Nii on kõige ausam. Küll ei tahaks targutama ja õpetama hakata. Või siis ehk … “Tubli, tubli, jätka samas vaimus!” 😉

Milleks sul on nüüd, praegusel distantsajal aega?
Üldse mitte pole rohkem aega, pigem jääb seda kogu aeg puudu, sest kui sul on kodu-pere-loomad, ei jää aega kunagi üle. Njah, vastupidi!

Kas ja kuidas on muutnud sind koroona-aeg ja/või mida sa oled õppinud?
Õppisin rohkem kodule pühenduma, selle jaoks aega leidma. Katsetasin esmakordselt makroonide valmistamist. Jee!

Kuidas sattusid Nõmme Kultuurikeskusesse tööle, huviringi juhendama, huviringis osalema?
Ohh, sellel on pikk-pikk eellugu … Lühidalt, Guitar Safari pubis Müürivahe tänaval ja Raeköögis jäi kitsaks ning uusi linetantsuhuvilisi oli selleks ajaks lisandumas. Pidin pärnakana pealinnas uue ja suurema ruumi leidma. Leidsingi. Kuidas ja miks just Nõmme Kultuurikeskus, ei mäleta. Ausalt.

Milline seik või üritus kultuurikeskuses on kõige eredamalt meeles?
Iga pühapäev Nõmmel on minu jaoks tänaseni eriline. See maja, need inimesed, kes siin töötavad, need inimesed, kes mu tundides käivad. Kõik see kokku ongi nagu üks imeline ja eriline sümbioos. sellest on meile paljudele saanud omamoodi sõltuvus. Hea sõltuvus.

Mis teeb Nõmme Kultuurikeskuse eriliseks?
Soojad inimesed, soe ja kodune atmosfäär. Tunnengi end siin teie ja kõigi mu tantsijate keskel kui oma pealinna kodus. Olen siiralt tänulik ja õnnelik, et kuulun sellesse perre. Ja nõndaviisi juba ~23 aastat järjepanu. Võimas. Aitäh!