Ajalugu

Nõmme Kultuurikeskus läbi aegade

1924. aastal ehitati Nõmme keskusesse turuplatsi äärde kinohoone, mis aja jooksul vahetas nii mitmeid omanikke kui nimesid. 15.oktoobril 1945. aastal asutati Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu aktiga Nõmme kultuurimaja (kandis detsembrini 1948 nime Tallinna Kultuurimaja Nõmmel), mis pidi hakkama tegutsema kinohoones, tollase nimega „Endla”. Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul.

Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor, solistide kollektiiv ja väike orkester. Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö, rahvalooming ja kunstilise isetegevuse arendamine kuulus viimaste ülesannete hulka. Ettekirjutustele, pidevale kontrollile ning ruumide remondi-probleemidele vaatamata suudeti ära teha suur töö rahvakultuuri arendamisel. Populaarsed olid Nõmme kultuurimaja tantsuõhtud, kus tantsuorkestrites alustasid mitmed hiljem tuntuks saanud muusikud. Omaalgatuslik ja entusiastlik oli filmistuudio „Diogenese Tünder”, mis 70 – 80ndatel töötas Olav Neulandi ja Enn Säde juhendamisel ning kus alustasid tänased tuntud režissöörid Sulev Keedus ja Hannes Lintrop. 1984. aastal tekkis uus noortekollektiiv – tsirkusestuudio „Digi-Tak”, mida juhendas tuntud akrobaat Enn Loo. Hiljem, õhuakrobaat Karin Tätte käe all sai tsirkusestuudio nimeks „Atraktsioon”. Tuntuks sai kultuurikeskuse draamaring, mis tegutses aastatel 1945 – 1990 ning kandis suurema osa ajast nime „Hottentotid”. Pikaajalise kultuurimaja direktori Leo Talimaa ja lavastajate Paul Kilgase, Bernhard Lülle ja mitmete teiste käe all valmis ~ 77 lavastust.

Tänaseni on järjepidevalt töötanud rahvatantsurühm, mida algselt juhendas Teedo Känd, tema tööd jätkas aastatel 1967 – 2008 poeg Urmo Känd. Väga pika ajalooga on ka naiskoor „Nõmme”, mis 1957-ndast aastast Valve Jürissoni, Ludvig Ehala, Helene Roolaiu ja teiste dirigentide käe all on osalenud kõikidel üldlaulupidudel. 1954. aastal oktoobris pandi alus Horre Zeiger BigBandile, mis 2004. aastal tähistas jälle Nõmme Kultuurikeskuse egiidi all oma 50-ndat juubelit. Eesti Vabariigi algus-aastad olid keerulised nii majanduslikult kui kultuuriliselt, kuid tegevus kultuurimajas jätkus. Populaarseks kujunesid noorte rockikontserdid nii kultuurimajas, kus tegutses Nõmme Rockiklubi kui ka üle tee kinosaali „Võit” klubis „326″. 1995-ndaks aastaks jõuti selleni, et vahendid kultuurimaja kapitaalremondiks olid eraldatud ja otsustati luua uus asutus – Nõmme Kultuurikeskus, mille koosseisu kuulusid endine kultuurimaja ning majanduslikes raskustes kino „Võit” (Pärnu mnt 326). Kahjuks jõudis kino filme näidata ainult poolteist aastat, siis tagastati maja omanikule.

Pärast remonti asendus seni interjööris valitsenud tumepruun – punane „punanurga” stiil rõõmsameelse valge – hele halli – rohelisega, kolmandal korrusel (endisel pööningul) avati 50-kohaline kammersaal ning hoogustus nii huviringide tegevus kui suurenes külastate arv. Tegutsema hakkasid uued kollektiivid – Nõmme lastekoor Elviira Maasalu juhendamisel, väikeste tüdrukute koor „Nõmmelill” Inna Kopli käe all, hobitantsuklubi „Ritmo” Kulno Kabrali eestvõtmisel ja teised.

2001. aastal hakkas reaalseks muutuma juba 6 aastat Maarja Nummerti ja Taso Tampere eskiisprojekti kujul õhus püsinud idee juurdeehitusest maja siseõuele. 12. oktoobril 2002 avatigi koos sünnipäevapeoga juurdeehitus. Kultuurikeskus suurenes peaaegu kolmandiku võrra, juurde saime seminariruumi, kunstistuudio, lastestuudio, kooriruumi ja kauni kohviku.

Läbi aastate traditsioonilised üritused on  Nõmme laste lauluvõistlus „Kevadekuulutaja“, Horre Zeiger BigBandi kontserdid ja tantsuõhtud, jõuluetendused lastele, emakeelepäeva tähistamised, Nõmme Kevade üritused, tantsuklubi Ritmo rahvusvahelised tantsuvõistlused ja palju muud. Kõik meie koorid, rahvatantsurühmad ja pillikoor osalevad vabariiklikel laulu-ja tantsupidudel.

Kultuurikeskuses tegutseb üle 40 huviringi ja toimub umbes 200 üritust aastas.

Meie maja on avatud 7 päeva nädalas hommikust hilisõhtuni.

Olete oodatud!