Nõmme Kultuurikeskuse arengukava 2004 -2008
VISIOON 2008 AASATAKS
Parlamendis vastu võetud rahvakultuuriseadus tagab kultuurikeskusele riikliku finantseerimise ja perspektiivi arenguks ning annab selge sihi rahvakultuuri arenguprotsessile. Linnaosa kultuurikeskus on vaimse, kultuurilise ja sotsiaalse suhtlemise keskus, mis on avatud kõigile kodanikele. Täiskasvanute huvitegevus arendab meie kultuuritarbijaid ja loob võimaluse kõigile elanikkonna gruppidele suhtlemiseks, kunstiliseks eneseteostuseks ja vaimseks arenguks läbi huvitegevuse. Elukestev õpe ja enesearendus on saanud endastmõistetavaks osaks inimeste elus ja huviringide töö on laienenud keeleõppe, ajalootundmise, rahvameditsiini, lastekasvatuse ning keskkonnaõppe valdkonda. Huviringid lastele ja noortele on üks kasvupind, kust alustavad oma teed meie tulevased kultuuritipud. Professionaalne kunst tuleb rahvale lähemale ja kultuurikeskuse tehnilised võimalused lubavad esinema tuua kõrgetasemelisi kollektiive ja soliste. Nõmmel on kolm traditsioonilist kultuurifestivali, millest üks keskendub oma muusikute, kunstnike, seltside ja koolide tutvustamisele, teistel on rahvusvahelist haaret ja need toovad Nõmmele kõrgtasemel muusikuid ja kunstnikke.
MISSIOON
Kultuurikeskuse missioon on tõsta linnaosa elanike elukvaliteeti läbi vaimse ja kultuurilise arengu. Pakkuda võimalust eneseteostuseks ja vaimseks täiustumiseks väga paljudes valdkondades rahvakultuurist kuni kujutava kunstini.
Väärtustada oma kodukohta ja kodumaad, tema ajalugu ning kultuurilugu ja tutvustada maailma teiste rahvaste kultuuri ja kombeid.
LÄHTEOLUKORRA KIRJELDUS
Nõmme Kultuurikeskus on Nõmme Linnaosa Valitsuse allasutus ja asub Nõmme keskuses. Kultuurikeskus tegutseb ühes majas, mille kogupind on koos 2002 aastal valminud juurdeehitusega 1035 m2. Kultuurikeskusel on üks suur saal (160 m2), üks väike saal (58 m2) ja kammersaal (50 m2), peale selle neli ruumi huvitegevuseks. Hooajal 2003 – 2004 töötas kultuurikeskuses 15 huviringi lastele ja 24 huviringi täiskasvanutele. Nende hulgas ka huviringid nagu näiteks perekool, tütarlaste rütmivõimlemine, kaalujälgijad ja teised, mida korraldavad mitmed teised organisatsioonid.
Kultuurikeskus on avatud 7 päeva nädalas, hommikust hilise õhtuni. Nädalas on keskmiselt 1340 külastust huviringides osalejate poolt ja nendele lisandub 200-500 külastajat nädalavahetuse avalikel üritustel. Kuus on keskmiselt 10-16 avalikku üritust. Kultuurikeskuses töötab töölepingu alusel 24 töötajat, nende hulgas on 8 osalise koormusega ringijuhti. Veel 8 ringijuhti töötab töövõtulepinguga.
VISIOONI ELLUVIIMISE PEAMISED TEGEVUSSUUNAD
Visiooni elluviimiseks, arvestades nii elanike soove kui ka reaalseid võimalusi, on kavandatud kultuurikeskuse tegevuse järgmised põhisuunad:
Rahvakultuur
Rahvakultuuri edasiarendamiseks on konkreetsed tegevussuunad nii üksikutele kollektiividele kui ka kollektiivide ühendustele:
Täiskasvanute koolitus ja elukestev õpe
Isiksuse harmooniliseks arenguks ning kohandumiseks kiirelt muutuva keskkonnaga ning Euroopa Liidu tingimustega korraldame loengutsükleid, koolitusprogramme ja seminare järgmistes valdkondades:
Koostöös Tervishoiuameti, Sotsiaalameti ja teiste organisatsioonidega viime läbi temaatilisi üritusi ja päevi mitmesuguste teadmiste ja informatsiooni levitamiseks elanikkonna hulgas.
Noorsootöö
Noorsootöö põhilise osa moodustab lasteringide huvitegevus, kus tahame saavutada arvukat osavõttu ja kõrvuti kõrge kunstilise tasemega ka head suhtlemisoskust, kollektiivsust ja kõrgeid eetilisi omadusi. Kõigile kollektiividele planeerime võimalusi esinemisteks, ühisüritusteks ja huvimatkadeks. Lisaks oma maja ringide tööle:
Meelelahutus ja avalikud üritused
Linnaosa ainukese kultuurikeskusena on meie ülesandeks ka meelelahutuse pakkumine ja kõikvõimalike avalike ürituste korraldamine. Seejuures on oluline õigesti hinnata linnaosa eripära, kaugust Tallinna kesklinnast, ümberkaudsete meelelahutuspaikade iseärasusi ja elanike vajadusi. Avalike ürituste korraldamisel jaguneb tegevus väga mitmetes erinevates suundades:
Töötajate koolitus ja arendus
Arengukava elluviimine heal tasemel nõuab kultuurikeskuse töökollektiivi pidevat arengut. Selleks kasutame eesrindlikke juhtimisteooriaid, uusi töö tasustamise prinsiipe ning erialale vastavaid koolitusi. Iga töötaja peaks saama aastas vähemalt ühe koolituse talle olulises valdkonnas. Oluline on viia iga töötajani meie tegevuse eesmärgid ja põhisuunad. Ringide juhendajad peavad omama lisaks erialastele teadmistele pedagoogilisi oskusi ja psühholoogilisi võimeid siduda kollektiiviks väga erinevaid ja erineva tasemega inimesi. Leidma igale osalejale võimaluse meeldivaks suhtlemiseks, eneseteostuseks tööst vabal ajal, lõdvestumiseks ja energia kogumiseks. Kõigi töötajate tegevus peab looma õhkkonna, kus külastaja tunneb end oodatuna, turvaliselt ja meeldivalt.
Finants-majanduslik areng ja töökeskkonna kujundamine
Finantsmajanduslikus arengus lähtume sellest, et meie kasutusse antud linna vara oleks kasutatud täielikult ja majandatud ökonoomselt. Oleme hooaja vältel avatud kõikidel nädalapäevadel hommikust hilisõhtuni ja lisaks õhtupoolsetele aegadele leiame ruumidele kasutajaid ka ennelõunasel ajal. Kvaliteetse töötulemuse üheks eelduseks on heal tasemel töökeskkonna loomine – sobivad ruumid, kaasaegne side- ja arvutustehnika, tehnilised vahendid loengute pidamiseks, filmide ja videote vaatamiseks, töövahendid nagu pillid, molbertid, helitehnika ja palju muud. Kultuurikeskuse tehniline varustatus peab oluliselt paranema, sest ainult kõrgel tehnilisel tasemel keskkond on atraktiivne noortele ja vastuvõetav professionaalidele ning võimaldab edukalt ellu viia meie arengukavas püstitatud eesmärke. Tähtsam veel kui keskkond on hästi motiveeritud ja loominguline töökollektiiv, kus peale missioonitunde on olulisel kohal tööle vastav tasustamine. Konkreetsete ülesannete hulka kuuluvad:
Kultuurikeskuse finants-majanduslik areng baseerub riiklikule toetusele, kuid paindlik ja põhjendatud hinnapoliitika isemajandavatele ringidele, pakutavatele teenustele ja avalike ürituste piletihindadele peab jätkuvalt suurendama kultuurikeskuse omatulu.
Parlamendis vastu võetud rahvakultuuriseadus tagab kultuurikeskusele riikliku finantseerimise ja perspektiivi arenguks ning annab selge sihi rahvakultuuri arenguprotsessile. Linnaosa kultuurikeskus on vaimse, kultuurilise ja sotsiaalse suhtlemise keskus, mis on avatud kõigile kodanikele. Täiskasvanute huvitegevus arendab meie kultuuritarbijaid ja loob võimaluse kõigile elanikkonna gruppidele suhtlemiseks, kunstiliseks eneseteostuseks ja vaimseks arenguks läbi huvitegevuse. Elukestev õpe ja enesearendus on saanud endastmõistetavaks osaks inimeste elus ja huviringide töö on laienenud keeleõppe, ajalootundmise, rahvameditsiini, lastekasvatuse ning keskkonnaõppe valdkonda. Huviringid lastele ja noortele on üks kasvupind, kust alustavad oma teed meie tulevased kultuuritipud. Professionaalne kunst tuleb rahvale lähemale ja kultuurikeskuse tehnilised võimalused lubavad esinema tuua kõrgetasemelisi kollektiive ja soliste. Nõmmel on kolm traditsioonilist kultuurifestivali, millest üks keskendub oma muusikute, kunstnike, seltside ja koolide tutvustamisele, teistel on rahvusvahelist haaret ja need toovad Nõmmele kõrgtasemel muusikuid ja kunstnikke.
MISSIOON
Kultuurikeskuse missioon on tõsta linnaosa elanike elukvaliteeti läbi vaimse ja kultuurilise arengu. Pakkuda võimalust eneseteostuseks ja vaimseks täiustumiseks väga paljudes valdkondades rahvakultuurist kuni kujutava kunstini.
Väärtustada oma kodukohta ja kodumaad, tema ajalugu ning kultuurilugu ja tutvustada maailma teiste rahvaste kultuuri ja kombeid.
LÄHTEOLUKORRA KIRJELDUS
Nõmme Kultuurikeskus on Nõmme Linnaosa Valitsuse allasutus ja asub Nõmme keskuses. Kultuurikeskus tegutseb ühes majas, mille kogupind on koos 2002 aastal valminud juurdeehitusega 1035 m2. Kultuurikeskusel on üks suur saal (160 m2), üks väike saal (58 m2) ja kammersaal (50 m2), peale selle neli ruumi huvitegevuseks. Hooajal 2003 – 2004 töötas kultuurikeskuses 15 huviringi lastele ja 24 huviringi täiskasvanutele. Nende hulgas ka huviringid nagu näiteks perekool, tütarlaste rütmivõimlemine, kaalujälgijad ja teised, mida korraldavad mitmed teised organisatsioonid.
Kultuurikeskus on avatud 7 päeva nädalas, hommikust hilise õhtuni. Nädalas on keskmiselt 1340 külastust huviringides osalejate poolt ja nendele lisandub 200-500 külastajat nädalavahetuse avalikel üritustel. Kuus on keskmiselt 10-16 avalikku üritust. Kultuurikeskuses töötab töölepingu alusel 24 töötajat, nende hulgas on 8 osalise koormusega ringijuhti. Veel 8 ringijuhti töötab töövõtulepinguga.
VISIOONI ELLUVIIMISE PEAMISED TEGEVUSSUUNAD
Visiooni elluviimiseks, arvestades nii elanike soove kui ka reaalseid võimalusi, on kavandatud kultuurikeskuse tegevuse järgmised põhisuunad:
- säilitada, uuendada ja tõsta eesti rahvatantsu, rahvapillimängu ja koorilaulu taset ning hoida seda läbi põlvkondade;
- korralda täiskasvanute koolitust ja elukestvat õpet läbi loengute, seminaride ja õpikodade;
- korraldada huviringide tööd nii lastele kui täiskasvanutele vastavalt nõudlusele, nii füüsiliste kui vaimsete võimete arendamiseks;
- arendada noorsootööd, korraldades üritusi noortele ja toetades õpilasorganisatsioonide ettevõtmisi meie majas;
- pakkuda heal tasemel meelelahutuslikke ja avalikke üritusi ning organiseerida neid koostöös linnaosaga, koolidega, asutustega ja mittetulundusühingutega;
- korraldada piirkondlikke, vabariiklikke ja rahvusvahelisi kultuuriüritusi ja osaleda nendel parimate kollektiividega.
Rahvakultuur
Rahvakultuuri edasiarendamiseks on konkreetsed tegevussuunad nii üksikutele kollektiividele kui ka kollektiivide ühendustele:
- kooride, rahvatantsurühmade ja rahvapilliansambli ettevalmistamine osavõtuks laulupidudest ja piirkondlikest laulupäevadest;
- uusloominguliste rahvatantsude loomine ja kirjastamine, mis valmivad segarahvatantsurühma “Känd ja Käbid” ja tema juhendaja koostööna;
- laste rahvatantsurühma töölerakendamine;
- uute pillide muretsemine rahvapillikoorile täiemõõdulise rahvapilliansambli väljakujundamiseks;
- folkloorirühma tegevuse laiendamine ja osavõtt folkloorifestivalist BALTICA;
- rahvakunstietenduste lavastamine kõigi kollektiivide osavõtul rahvakalendri tähtpäevadel ja vabaõhuetendustena Nõmme Kevadel ja suurtel kontsertmatkadel;
- ettevalmistus ja osavõtt rahvusvahelistest konkurssidest ja festivalidest.
Täiskasvanute koolitus ja elukestev õpe
Isiksuse harmooniliseks arenguks ning kohandumiseks kiirelt muutuva keskkonnaga ning Euroopa Liidu tingimustega korraldame loengutsükleid, koolitusprogramme ja seminare järgmistes valdkondades:
- maal, graafika, kompositsioon;
- kodukujundus ja tekstiilid;
- lastekasvatus ja isiksuse areng;
- alternatiivne meditsiin: loodusravi ja idamaade meditsiin;
- mina ja keskkond – säästva arengu võimalused;
- Euroopa Liidu liikmesmaad – ajalugu ja tänapäev, seosed Eestiga;
- maailm ja meie: usundid, kombed, ajalugu;
- võõrkeelte õpe vastavalt elanikkonna vajadustele.
Noorsootöö
Noorsootöö põhilise osa moodustab lasteringide huvitegevus, kus tahame saavutada arvukat osavõttu ja kõrvuti kõrge kunstilise tasemega ka head suhtlemisoskust, kollektiivsust ja kõrgeid eetilisi omadusi. Kõigile kollektiividele planeerime võimalusi esinemisteks, ühisüritusteks ja huvimatkadeks. Lisaks oma maja ringide tööle:
- korraldame avalikke üritusi noortele ja lastele mitmesugustel tähtpäevadel (mardipäev, sõbrapäev, emakeelepäev jne.):
- korraldame Nõmme koolide ühisüritusi;
- toetame Nõmme Koolide Ühenduse tegevust;
- teeme koostööd teatritega noorsooteemaliste lavastuste toomiseks kultuurikeskusesse;
- korraldame rahvusvahelisi noorteüritusi ja osaleme oma kollektiividega vabariiklikel ja rahvusvahelistel festivalidel ja konkurssidel;
- loome võimalusi noortele muusikutele, kunstnikele ja kirjandussõpradele eksperimentaalprojektide elluviimiseks.
Meelelahutus ja avalikud üritused
Linnaosa ainukese kultuurikeskusena on meie ülesandeks ka meelelahutuse pakkumine ja kõikvõimalike avalike ürituste korraldamine. Seejuures on oluline õigesti hinnata linnaosa eripära, kaugust Tallinna kesklinnast, ümberkaudsete meelelahutuspaikade iseärasusi ja elanike vajadusi. Avalike ürituste korraldamisel jaguneb tegevus väga mitmetes erinevates suundades:
- rahvakoosolekud, avalikud arutelud, kolmanda sektori organisatsioonide ettevõtmised, linnaosa infopäevad;
- rahvusvaheliste, riiklike, linna ja linnaosa tähtpäevade tähistamine;
- professionaalse kunsti vahendamine: kontserdid, etendused, näitused jne.
- peo- ja tantsuõhtud, kohtumised kunstnike kirjanike, poliitikute ja teiste isikutega;
- kammerkontserdid ja kirjandusõhtud kultuurikeskuse kammersaalis;
- linnaosa suurürituste – festivalide, laulupäevade ja vabaõhukontsertide organiseerimine ja korraldamine.
Töötajate koolitus ja arendus
Arengukava elluviimine heal tasemel nõuab kultuurikeskuse töökollektiivi pidevat arengut. Selleks kasutame eesrindlikke juhtimisteooriaid, uusi töö tasustamise prinsiipe ning erialale vastavaid koolitusi. Iga töötaja peaks saama aastas vähemalt ühe koolituse talle olulises valdkonnas. Oluline on viia iga töötajani meie tegevuse eesmärgid ja põhisuunad. Ringide juhendajad peavad omama lisaks erialastele teadmistele pedagoogilisi oskusi ja psühholoogilisi võimeid siduda kollektiiviks väga erinevaid ja erineva tasemega inimesi. Leidma igale osalejale võimaluse meeldivaks suhtlemiseks, eneseteostuseks tööst vabal ajal, lõdvestumiseks ja energia kogumiseks. Kõigi töötajate tegevus peab looma õhkkonna, kus külastaja tunneb end oodatuna, turvaliselt ja meeldivalt.
Finants-majanduslik areng ja töökeskkonna kujundamine
Finantsmajanduslikus arengus lähtume sellest, et meie kasutusse antud linna vara oleks kasutatud täielikult ja majandatud ökonoomselt. Oleme hooaja vältel avatud kõikidel nädalapäevadel hommikust hilisõhtuni ja lisaks õhtupoolsetele aegadele leiame ruumidele kasutajaid ka ennelõunasel ajal. Kvaliteetse töötulemuse üheks eelduseks on heal tasemel töökeskkonna loomine – sobivad ruumid, kaasaegne side- ja arvutustehnika, tehnilised vahendid loengute pidamiseks, filmide ja videote vaatamiseks, töövahendid nagu pillid, molbertid, helitehnika ja palju muud. Kultuurikeskuse tehniline varustatus peab oluliselt paranema, sest ainult kõrgel tehnilisel tasemel keskkond on atraktiivne noortele ja vastuvõetav professionaalidele ning võimaldab edukalt ellu viia meie arengukavas püstitatud eesmärke. Tähtsam veel kui keskkond on hästi motiveeritud ja loominguline töökollektiiv, kus peale missioonitunde on olulisel kohal tööle vastav tasustamine. Konkreetsete ülesannete hulka kuuluvad:
- juhtiv- ja abipersonali ning ringijuhtide töötasu suurendamine;
- pianiinode väljavahetamine harjutussaalides;
- büroo- ja arvutustehnika uuendamine;
- heli- ja valgustehnika kaasajastamine;
- mikrobussi muretsemine kultuurikeskusele;
- avalike ürituste reklaamivõtete täiustamine ja uuendamine;
- ruumide efektiivsem kasutamine suveperioodil.
← Tagasi